Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) ei ole seade, mille paigaldamisega asi lõpeb. Seadus paneb hoone omanikule terve rea püsivaid kohustusi: hooldus neli korda aastas, päevik, vastutav isik ja korras dokumentatsioon. 2026. aastal lisandus veel üks oluline muudatus, mis puudutab teate edastamist Häirekeskusesse. Selles artiklis on kirjas, mida nõuded täpselt ütlevad ja mida see hoone omaniku jaoks praktikas tähendab.
Nõuded tulevad siseministri määrusest „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord”. Kehtiv sõnastus jõustus 10. novembril 2025 (RT I, 07.11.2025, 7).
Mis on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
Määruse mõistes on ATS süsteem, mis annab automaatselt teate nii tekkinud tulekahjust kui ka oma töövalmidust ohustavast rikkest. See tähendab kahte asja korraga: süsteem peab tulekahju avastama ja peab ise teatama, kui ta ei ole töökorras.
Süsteemi kuuluvad keskseade, tulekahjuandurid (suitsu-, temperatuuri-, leegi- või kombineeritud andurid), tulekahjuteatenupud, alarmiseadmed ning kaks sõltumatut toiteallikat: elektrivõrk ja akud. Komponendid peavad tagama Euroopa standardiseerias EN 54 nõutud ohutustaseme. Reservtoide peab hoidma süsteemi valverežiimis töös 72 tundi ja lisaks tagama pooletunnise alarmseadmete töö.
Lähemalt saab süsteemitüüpidest ja paigaldusest lugeda meie ATS-i lehelt.
Millises hoones on ATS kohustuslik
ATS-i määrus ise ei loetle hooneid. Nimekiri ehitistest, kuhu tuleb automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem paigaldada, on kehtestatud ehitusseadustiku alusel antud tuleohutusnõuete määrusega. Praktikas sõltub vastus kolmest asjast: hoone kasutusviis (majutus, ravi ja hoolekanne, kogunemine, kaubandus, tööstus, büroo), kasutajate arv ja hoone suurus ning tulepüsivusklass.
Kui hoone kohta on koostatud tuleohutusosa või tuleohutusprojekt, siis on vastus seal kirjas. Kui dokumentatsiooni ei ole, tasub see üle vaadata enne, kui Päästeamet seda küsib.
Suurim muudatus 2026. aastal: teade Häirekeskusesse
Varem oli päris palju hooneid, mille ATS-i häire liikus automaatselt Häirekeskusesse. 10. novembril 2025 jõustunud muudatusega kitsendati seda ringi oluliselt. Määruse lisa 2 loetleb nüüd ainult kaks ehitisetüüpi, kust teade tuleb Häirekeskusesse edastada:
- ravi- ja hoolekandeasutus, kus kasutajate arv on üle 50;
- suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tööstushoone, mis on 2. või 3. tuleohuklassis ja kus toimuvad ohtlike kemikaalidega töö- või tehnoloogilised protsessid ning kus on üle 50 tonni ammoniaaki või üle kümne tonni kloori.
Määruse § 28 sätestab üleminekureegli. Kui hoone ei ole lisas 2 nimetatud, lõpetas Päästeamet selle hoone ATS-teadete vastuvõtmise Häirekeskuses 1. maist 2026, välja arvatud juhul, kui omanik või valdaja esitas hiljemalt 1. märtsiks 2026 Päästeametile taotluse edastamise jätkamiseks ja Päästeamet selle rahuldas. Kui teateid enam ei edastata, tuli see kajastada ATS-i dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis hiljemalt 1. juuliks 2026.
Kolm asja, mida tasub praegu kontrollida:
- Kas teie hoone teade läheb veel Häirekeskusesse? Kui vastus ei ole kohe teada, küsige seda sideettevõtjalt, kes on teate edastaja, või oma hooldajalt.
- Kes reageerib, kui teade enam ei lähe? Häire jõuab nüüd tavaliselt hoone valvepersonalile, haldurile või turvaettevõttele. See ahel peab olema päriselt kokku lepitud, mitte eeldatud.
- Kas dokumentatsioon on uuendatud? Tulekahju korral tegutsemise plaan, kasutusjuhend ja päevik peavad kajastama tegelikku olukorda.
Oluline täpsustus: muutus puudutab ainult teate automaatset edastamist Häirekeskusesse. ATS ise jääb kohustuslikuks ja hooldusnõuded kehtivad edasi täpselt samamoodi.
Mida seadus nõuab hoone omanikult
Määruse § 25 paneb ATS-i omanikule järgmised kohustused:
- tagada süsteemi vastavus määrusele ja tootja juhistele;
- määrata kindlaks, kuidas häire, hoiatuse või muu juhtumi korral tegutsetakse, ja tagada nende protseduuride täitmine;
- korraldada töötajate väljaõpe;
- hoida süsteem töökindlana, sealhulgas jätta andurite ümber vaba ruum;
- ennetada valehäireid;
- kohandada süsteemi, kui hoone kasutusotstarve või planeering märkimisväärselt muutub;
- pidada päevikut ja registreerida seal kõik süsteemi puudutavad sündmused;
- tagada regulaarne hooldus ja hoolduses avastatud puuduste kõrvaldamine;
- määrata nende ülesannete täitmiseks konkreetne isik ja registreerida tema nimi päevikus;
- teha iga päev vaatlus, et keskseade näitab normaalolukorda. Kui ei näita, tuleb viga päevikusse kanda ja hooldajale viivitamatult teatada.
Viimane punkt üllatab sageli: igapäevane kontroll on omaniku kohustus, mitte hooldaja oma.
Hooldus: neli korda aastas ja ainult kutsega isik
Määruse § 26 järgi peab valdajal olema kehtiv hooldusleping pädeva hooldajaga ning hooldaja nimi ja telefoninumber peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval. Aastas tehakse kolm kvartaalset hooldust ja üks aastane hooldus, mis sisaldab nii kvartaalse kui ka aastase hoolduse kontrolle. Kokku neli hoolduskorda aastas.
Hooldust tohib teha ainult vastavat kutset omav isik või juriidiline isik, kellel on vastutav spetsialist tuleohutuse seaduse tähenduses. Hooldus vormistatakse aktiga määruse lisade 3 ja 4 vormil, digitaalselt või paberil, ning akti tuleb säilitada vastavalt kas järgmise kvartaalse või aastase hoolduseni.
Kui hooldaja avastab puuduse, mis võib põhjustada valehäireid või takistada süsteemi pidevat toimimist, peab ta omanikku kirjalikult teavitama hiljemalt 10 päeva jooksul koos ettepanekutega puuduste kõrvaldamiseks. Kui omanik ei ole kohe meetmeid võtnud, teavitab hooldaja Päästeametit hiljemalt 15 tööpäeva jooksul.
Mis kuulub kvartaalsesse hooldusesse
- kõigi päevikusse tehtud sissekannete kontroll ja nende alusel tegutsemine;
- reservtoite akude mahtuvuse kontroll;
- keskseadme häire-, rikke- ja abifunktsioonide kontroll;
- seadmete visuaalne kontroll, sealhulgas märgid niiskuse sattumisest keskseadmesse;
- kõik ahelate kontrollid ja katsetused, mille on määratlenud paigaldaja, tarnija või tootja;
- süsteemi toimimise terviklikkuse hindamine ja valdaja teavitamine sellest, kui inventari paigutus või hoone kasutusviis segab süsteemi tööd;
- vähemalt ühe anduri või teatenupu rakendumise kontroll igast ahelast, iga kvartal erinevast avastamispiirkonnast, koos alarmiseadmete ja väljundite kontrolliga.
Mis lisandub aastasel hooldusel
- iga anduri, teatenupu ja alarmseadme töö kontroll tootja soovituste järgi, vajadusel komponentide puhastamine tolmust ja mustusest;
- kõigi kaabliühenduste ja seadmete visuaalne kontroll: kahjustused ja kaitstus;
- akude seisukorra kontroll;
- kõigi keskseadme juhitavate seadmete ja rakenduste toimimise kontroll, näiteks ventilatsiooni väljalülitus ja tuletõkkeuste sulgumine.
Meie hooldusteenusest saab lähemalt lugeda hoolduse lehelt.
Mis peab olema ATS-i päevikus
Päevik on kõige lihtsam dokument, mille puudumine tekitab kõige rohkem probleeme. Määruse § 25 järgi peavad päevikus olema:
- kontrollitava ehitise nimetus ja aadress;
- süsteemi korrasoleku eest vastutav isik;
- süsteemi paigaldaja;
- hooldaja nimi ja kontaktandmed;
- hoolduse teostamine;
- sündmuste andmed: kuupäev, kellaaeg, sündmuse kirjeldus, tehtud tööde kirjeldus ning sissekande teinud isiku nimi ja allkiri;
- märge iga muudatuse kohta hoones, mis mõjutab süsteemi tööd.
Dateeritult tuleb registreerida kõik tulekahjuteated, sealhulgas valehäired, rikked, katsetused, lahtiühendused, kontrollid ning hooldus- ja remonditööd. Päevikut võib pidada elektrooniliselt, aga ligipääs peab olema omanikul, hooldajal ja Päästeametil.
Dokumendid, mis peavad süsteemiga kaasas olema
Uue süsteemi üleandmisel peab paigaldaja andma omanikule projekti ja teostusjoonised, paiknemisskeemid, struktuurskeemi, komponentide vastavussertifikaadid, süsteemi vastavusdeklaratsiooni, kasutamisjuhendi, seadmete tehnilised passid, katsetamise protokollid, hooldusreglemendi, päeviku ning vastutavate isikute juhendamise päeviku. Kui hoone on ostetud või üle võetud ja see komplekt puudub, tuleb see taastada, sest just neid dokumente kontrollitakse.
Kolm viga, mida hoolduses kõige sagedamini näeme
- Aku on läbi. Reservtoide peab tagama 72 tundi valverežiimi ja lisaks pool tundi alarmseadmete tööd. Vananenud aku ei anna sellest lähedalegi, aga keskseade ei pruugi seda enne koormuskatset näidata.
- Andur on vale kohas. Hoone kasutus on muutunud: lisandus vahesein, tõsteti ladustuskõrgust, paigaldati uus ventilatsioon. Andur jäi vanasse kohta ja katab nüüd vale ala.
- Valehäirete allikat ei ole kõrvaldatud. Korduv valehäire lõpeb tavaliselt sellega, et süsteemi osa lülitatakse välja. Pärast seda ei ole hoones tulekahjusignalisatsiooni, kuigi seade on seinal.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti tuleb ATS-i hooldada?
Neli korda aastas: kolm kvartaalset hooldust ja üks aastane hooldus, mis sisaldab nii kvartaalse kui ka aastase hoolduse kontrolle.
Kes tohib ATS-i hooldada?
Ainult vastavat kutset omav isik või juriidiline isik, kellel on vastutav spetsialist tuleohutuse seaduse tähenduses. Hoone omanik peab tagama kehtiva hoolduslepingu olemasolu ning hooldaja nimi ja telefon peavad olema keskseadme juures nähtaval.
Kas minu hoone ATS-teade läheb veel Häirekeskusesse?
Alates 1. maist 2026 võtab Häirekeskus automaatseid ATS-teateid vastu ainult määruse lisas 2 nimetatud ehitistelt ning nendelt hoonetelt, mille omanik esitas 1. märtsiks 2026 taotluse edastamise jätkamiseks ja Päästeamet selle rahuldas. Kui te ei tea, kumba rühma teie hoone kuulub, tasub see üle kontrollida.
Kas päevikut võib pidada elektrooniliselt?
Jah. Elektroonilises keskkonnas peab olema tagatud ligipääs hoolduse andmetele omanikule, hooldajale ja Päästeametile.
Mis juhtub, kui hooldus on tegemata?
Hooldamata süsteem on tuleohutusnõuete rikkumine, millele Päästeamet võib teha ettekirjutuse. Lisaks võib see mõjutada kindlustuskaitset ja tulekahju korral omaniku vastutust. Praktiline risk on aga lihtsam: hooldamata süsteem ei pruugi tulekahju ajal töötada.
Kokkuvõte
ATS-i nõuded jagunevad kolmeks: süsteem peab olema nõuetekohaselt projekteeritud ja paigaldatud, seda tuleb hooldada neli korda aastas kutsega isiku poolt ning omanikul peab olema päevik ja korras dokumentatsioon. 2026. aasta muudatus lisas neljanda küsimuse: kas teie hoone häire jõuab veel Häirekeskusesse ja kui ei, siis kes sellele reageerib.
Onetor Hooldus OÜ projekteerib, paigaldab ja hooldab automaatseid tulekahjusignalisatsioonisüsteeme Tallinnas ja Harjumaal. Võtame üle ka teise paigaldaja ehitatud süsteemide hoolduse. Ülevaatus algab sellest, et vaatame süsteemi, dokumentatsiooni ja päeviku üle ning ütleme ausalt, mis on korras ja mis vajab parandamist.
Küsi pakkumist: helista 655 9575, kirjuta info@onetor.ee või võta ühendust kontaktilehelt. Loe ka ATS-i paigaldusest ja hooldusest ning tehnosüsteemide hooldusteenusest.